Käesoleva nädala teemaks on inimese ja arvuti suhtlus ning keskendume kasutatavusele. Selleks, et hinnang kasutatavusele oleks hea, peavad olema kasutaja jaoks täidetud kõik tema jaoks olulised kriteeriumid. Kui võtta appi Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid, siis kasutaja positiivse emotsiooni tekkimiseks on vajalikud õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Minu arvates see viimane komponent võtab kokku kõigi eelnevate plussid ja miinused. Kui kasutaja hinnang ühele komponendile on väga vilets, siis kujundab see hinnangu kogu lahendusele, mis väljendubki rahuloluna.
Ajapikku on inimesed muutunud nõudlikumaks. Kui põhikoolis olin õnnelik selle üle, et tekkis arvutiklassi kasutamisvõimalus ja lausa mitmeminutilise ootamise järel oli masinas võimalik ka Netscape browserile pilt ette saada, siis tänasel päeval tahame juba, et kõik toimiks nagu õlitatult ja millisekundite jooksul. Ei ole mõeldav, et keegi oleks nõus kasutama lahendust, mis oma kõikides aspektides ei toimiks või ei toimiks piisavalt kiiresti. Võib prognoosida, et tänased head lahendused on mõne aasta pärast kasutusel olevate standardite järgi juba viletsad. Seetõttu kehtivad tänased hinnangud just selles ajahetkes.
Järgnevalt toon välja nii negatiivse kui ka positiivse näite infotehnoloogilise lahenduse kasutatavusest. Alustame negatiivsest. Hiljuti võeti eriolukorra tõttu töö juures kasutusele uus virtuaalruumi lahendus. Kui seni oli videokonverents toiminud läbi spetsiaalsete seadmete, siis uue süsteemi puhul on võimalik distantsilt turvaliselt nõu pidada nii eelpool nimetatud spetsiaalsete seadmete kui ka mistahes operatsioonisüsteemis töötavate arvutite või nutiseadmetega. Idee on ju hea ja eriolukorra tingimustes väga vajalik. Kui õpitavuse, tõhususe ja meeldejäävusega polnud probleeme (kõik see on väga positiivne), siis vigadega on olnud väga palju probleeme. Küll on heli, aga pilti pole, halvemal juhul ei lase seade üldse virtuaalruumi sisse. Kui kriitilisel hetkel on vaja eemalt nõu pidada ja vastav tehnika sind alt veab, siis ei saa ka rahulolu ega üldmulje kasutatavuse kohta olla hea. Seega selle näite puhul nullivad vead kogu rahulolu uuest süsteemist.
Positiivse näitena tooksin välja toidukaupluse iseteeninduse (kuigi tegemist ei ole enam millegi uuega). Kui hiljuti olin veel seda meelt, et sellised nutikassad on väga head, kus piiksutad kassas ise tooted läbi ja seejärel maksad, siis hakkasin hiljuti rohkem Selverit külastama ning sealne puldisüsteem on võitnud minu „5 tärni“. See tähendab, et selle kasutamine on lihtne (õpitavus), sellega saab väga kiiresti ostud sooritatud ja võid need pärast piiksutamist otse ka poekotti ära panna – see tähendab, et ei pea seda toimingut veel pärast eraldi ette võtma (tõhusus). Selle kasutamine jääb meelde, kuna selle ära õppimine ja kasutamine on lihtne (meeldejäävus) ning mina ei ole sellel leidnud veel ühtki viga. See tähendab, et ka minu rahulolu on olnud kõrge ja üldhinnang väga positiivne.
Seega kokkuvõttes tuleb öelda: selleks, et üldhinnang mingisugusele infotehnoloogilisele lahendusele oleks positiivne, peavad olema täidetud kõik Jakob Nielseni välja toodud komponendid. Ei piisa sellest, kui kõik peale ühe on hästi.
No comments:
Post a Comment