Jurist, arst, õpetaja, autoremondilukksepp, infotehnoloog, riigiametnik jne. Ilmselt võib teha pika loetelu ametitest, mille puhul peab eraldi analüüsima ja profileerima selle valdkonna professionaali. See tähendab, et „ühe puuga“ ei saa kõikides valdkondades professionaaliks ja mitteprofessionaaliks inimesi lüüa. Seetõttu on ainuüksi iga valdkonna sees võimalik eristada selle ala professionaale teistest. Meie vaatleme lähemalt infotehnolooge, kuid võrdluses kasutame ka teisi valdkondi.
Esmalt võtaks vaatluse alla inimeste staatilised tegurid, millest ainsana oskaks välja tuua inimese sugu (võtame sünni järgi ega arvesta soo vahetamise aspekte 😊). Vähemasti arenenud riikides ei ole inimese sugu oluline professionaalsuse hindamisel. Küll võib see olla määrav näiteks lähis-idas või Aafrikas, kus naise peamiseks ülesandeks on pere ja kodu hoidmine. Kuigi nt enamus parimaid kirurge või teisi arstiteaduse tõsiseid tegijaid on mehed, ei saa IT ega ka ühegi teise eriala puhul väita, et naised ei saaks olla professionaalid. Seega võivad professionaaliks olla nii mehed kui ka naised.
Dünaamilisi tegureid on väga palju, mis võivad kõik professionaalsust mõjutada. Valime neist välja mõned. Paljudes valdkondades uuritakse ja hinnatakse inimest haridustaseme ja kooli järgi, kus vastav haridus on omandatud. Haridustaseme juures kehtib reeglina põhimõte, mida rohkem, seda parem (olen kuulnud ka eranditest, kuid pigem tunduvad need saunajutu taseme kuulujuttudena, kui nt kedagi pole tööle võetud, kuna ta on ülekvalifitseeritud). Kõiksugu kuulsad ja suured ülikoolid on reeglina paremad kui väiksemad või tundmatud. IT professionaalsuse hindamisel ei saa haridust täna kuigi tähtsaks pidada, kuna see ei näita vähemasti Eesti piires suurt midagi. On palju iseõppinud inimesi, kes on maast madalast arvutitega töötanud, kuid pole omandanud IT haridust, ja on oma arvutialaste teadmisega saavutanud professionaali taseme.
Vanus ja kogemus. IT puhul ei ole vanus (väga) määrav. Kui nt arsti ja juristi puhul on olulisel kohal praktiseerimine, siis nii ka IT puhul, kuid oluliseks erinevuseks on asjaolu, et IT profil on võimalik arvuti 24/7 sees hoida ja seda paremini tundma õppida, kui juristil ja arstidel on tarvis erinevaid kaasusi või patsiente selleks, et endale väga väärtuslikke kogemusi hankida. Arstide puhul on probleemiks ka eksimise tagajärg, mille tõttu ei lubata noori väga kiiresti tõsisemate probleemidega patsientide „kallale“. Kui vaadata erinevaid arendajate töökuulutusi CV-portaalides, siis jääb harva silma, et tööandjad on seadnud tingimuseks vastava valdkonna hariduse, seevastu on enamjaolt nõutud varasem töökogemus IT valdkonnas arendajana.
Teadmised ja oskused. Arvan, et nende näitajate juures ilmnevad kõige suuremad „käärid“ IT-proffide ja mitteproffide vahel. IT professionaalil on kindlasti olulisemad laiemad teadmised nii infotehnoloogiast kui ka maailmas toimuvast üldiselt kui mitteprofessionaalil. Maailm ei koosne vaid arvutitest ning enamasti toodetakse arvutiprogramme inimestele. See tähendab, et programmide arendamisel tulevad kasuks teadmised vastavast valdkonnast ja seosed teiste valdkondadega. Professionaalne arendaja orienteerub kindlasti ladusalt nii enda kitsas segmendis kui ka laiemalt infotehnoloogias – riistvara, võrgud jne.
Oma selle nädala postituses tõin välja mõned olulised kriteeriumid infotehnoloogia professionaali profileerimiseks, kuid kindlasti on tegureid palju rohkem – nt suhtlemise ja meeskonna töö oskuste osa.
