Thursday, March 19, 2020

7. nädal: Jätkuvalt autoriõigused

Autoriõigused on käesoleva ajastu üks tähtsamaid teemasid. Autoriõigusi reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on oma olemuselt võrdlemisi keerulised. Seda valdkonda reguleerib autoriõiguse seadus, mis näeb ette autoriõiguse tekkimise juhud (sh arvuti tarkvara loomisel), autoriõiguse tekkimise aja ja kõik muu, mis on autoriõiguste kaitsmise seisukohast olulised. Seaduses nähakse ka ette kogu õigustega seonduv regulatsioon ning see, et autori nõusolekuta ei ole lubatud arvutiprogramme isikliku kasutamise eesmärkidel reprodutseerida. Samas sätestavad nimetatud seaduse paragrahvid 24 ja 25 ette teatud erandid, mis on muu hulgas seotud just käesoleva nädala teemaga (lepingutega ehk litsentsidega). Ära on nimetatud ka kaks juhtu, millal on lubatud autori nõusolekuta programmi reprodutseerida (programmis esinevate vigade parandamiseks ja programmi kasutamiseks seadmel, milleks programm omandati). Seega on tarkvara autori õigused väga laiad. Autor võib otsustada kõige üle, mis tema loodud teost (tarkvara) puudutab.

Õnneks ei lähe paljud tarkvara loojad kaasa oma õiguste maksimaalse realiseerimisega eesmärgiga iga liigutuse pealt raha teenida, vaid jagavad oma loomingut kõigi teistega tasuta. Samas, jättes siin nö kõik otsad lahtiseks ja oma teosega seonduvad edasised õigusküsimused reguleerimata, võivad järgmised tarkvara kasutajad seda ärilistel eesmärkidel omatahtsi hakata kasutama, mis ei pruukinud olla tegeliku autori soov ega eesmärk. Seetõttu ongi väga oluline litsentseerida oma toode korrektselt. Kuigi erinevate välja töötatud litsentside tingimused on suuresti keerulised ja juristide mängumaa, tuleb tarkvara loojal endale tingimused väga hästi selgeks teha. Hilisemad võimalikud (kohtu-)vaidlused on tagajärjena alati halvad ja kurnavad. Wikipedia lehel (https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_free_and_open-source_software_licenses) on väga põhjalik võrdlus erinevate litsentside kohta. Organisatsiooni Free Software Foundation vabade litsentside eristuse kohaselt on võimalik valida väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva edasikandumisklausliga litsentside vahel.

Nagu ka selle nädala materjalides välja toodud, on GNU AGPL ja GNU GPL vahe ühes (suures) detailis, mis puudutab veebis tarkvara levitamist. Nimelt ei ole võimalik GNU AGPL-iga jätta veebis tarkvara levitamisel lähtekoodi avaldamata. GNU LGPL puhul ei pea tuletatud programmi sama litsentsi alla viima ning puuduv edasikandumisklausliga litsents võimaldab teha sisuliselt kõike, ka kommertstarkvara.

Nö nullist tegemisel on autoril võimalus ise kõige üle otsustada, kui ta soovib vabavara levitada ja lubada enda koodi kasutada ka teistel. Samas kui enda loodavas tarkvaras kasutada teiste vabavara, tuleb näpuga järge ajada litsentsi tingimustes, et hilisemaid pahandusi vältida. Kasutades uue tarkvara loomiseks AGPL või GPL litsentsiga litsentseeritud softi, tuleb suure tõenäosusega lähtuda enda vara levitamisel samast litsentsist – ehk avalikustada loodud tarkvara lähtekood. LGPL puhul saad suure tõenäosusega ise valida, milliselt oma programmi soovid levitada. Kui on soov, et loodud tarkvara areneks edasi vabana, siis oleks mõistlik rangem litsents valida.


Näiteid GNU AGPL kasutavast tarkvarast: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL

No comments:

Post a Comment