Aasta 2020 on käes ning seitse aastat on möödunud sellest, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuli lagedale dokumendiga Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Sinna sai kirja pandud Eesti infoühiskonna visioon käesolevaks aastaks. Minu arvates on kõik seal kirjutatud punktid progressi näinud - üks rohkem, teine vähem. Järgnevalt siis valin oma arvamuse põhjal välja mõlemast kategooriast ühe.
Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.
Tänapäeval ei jõua enam e-teenuseid kokku lugedagi, tõesti saab paljud asjaajamised kodus ära tehtud. E-teenused kingivad meile peale ajalise võidu ka transpordi arvelt rahalise võidu. Ja nagu aja kohta öeldakse, on see samuti raha. Tarkades majades elamisega ma päris nõus ei ole, sest keskmise eestlase sissetulek väga ei võimalda säärast luksust veel. Küll aga e-poode on meil lausa jalgadega segada. Ei ole küll ise katsetanud veel, kuid isegi sööki pidi saama osta e-poodidest. Minu isiklik kriteerium e-poodidele on pangalingi olemasolu, tuleb maksimaalne aeg (mugavus) võita sealt kus võimalik. Liigitaksin selle punkti täidetud visiooni alla.
Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid.
Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.
Arvan, et siin on kohati progress aeglasem, kuna tegu on pigem investeeringuga. Riik võttis kasvuettevõtete toetamise suuna, meelitades siia ka välisettevõtjaid oma e-residentsuse programmiga. Programm laseb välismaalastel hõlpsasti digitaalselt luua ettevõtte Eestis ning kaugelt juhtida seda, kasutades meie avaliku ja erasektori teenuseid. E-residentsus tuli välja 2014. aasta lõpus ning 2019. aasta seisuga oli üle 62 000 e-residendi ja üle 10 100 loodud ettevõtte, pakkudes tööd umbes 1 700 inimesele. Programm on toonud Eesti majandusele 31 miljonit eurot tulu. Ütleksin, et need huvitavad numbrid on alles väiksed, kuid areng on siiski "okei" olnud. Kui see on, mis sooviti saavutada, siis on visioon küll täidetud, kuid investeeringute tulemuste nägemiseks võiks ilmselt oodata veel 10 aastat, eeldades, et riik jätkab toetamast seda arengut.
Meedias aeg-ajalt puhutakse ka suuri mulle tehnikahiidude laienemisest Eesti alale. Ühel päeval Google, teisel päeval Tesla. Samaviisi on huvitavaid uudiseid energeetika valdkonnast, iga aasta võetakse teemaks tuumaenergia võimalikku kasutamist Eestis. Aga ikka ja jälle ei suudeta leida milleski konsensust. Küll peetakse debatte, avaldatakse arvamusartikleid, tehakse proteste - keegi ei soovi ühtegi uut suurt tööstusjaama oma elukoha lähedale, rääkimata tuuleparkidest ja Rail Balticast. Lõppude lõpuks tundub nagu oleks Eestis väga vähe ruumi kuhu saab üldse miskit rajada. Probleem on aga selles, et debatti peetakse alles siis, kui konkreetne olukord juba ukse taga on.
«Riik võiks ära teha sotsiaal-majandusliku hinnangu hüpoteetilise serverikeskuse, akutehase ja elektriautode tootja kohta. Kui teame, millist efekti see riigile tooks, siis suudame ka välja pakkuda vajalikud vahendid riigi poolt uute tööstusinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Google, Tesla ja teised suured tänased tegijad tööstusvaldkonnas ei oota, kuni me siseriiklikku debatti peame.»
Sandor Liive
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
https://tehnika.postimees.ee/6832322/e-residentide-loodud-ettevotete-arv-uletas-maagilise-piiri
https://tehnika.postimees.ee/4500763/sandor-liive-miks-google-ja-tesla-eestisse-ei-tule
No comments:
Post a Comment